Charles de Gaulle: Paggiddiatan a nagbaetan dagiti rebision

Manipud iti Wikipedia, ti nawaya nga ensiklopedia
Content deleted Content added
MerlIwBot (tungtungan | aramid)
m Robot: Agnaynayon zh,eu,pl,bs,es,oc,hu,sw,am,ga,nl,ar,pt,eo,yi,sr,fi,uk,be-x-old,gan,rue,sco,hr,rm,az,an,da,be,he,arz,lad,yo,mwl,it,hif,ml,ja,vi,zh-yue,wo,sa,hsb,ku,sk,mn,th,no,ca,la,cy,bat-smg,cs,mr,bg,ur,gv,lb,jv,qu,gd,ta,af,ms,et,bn,br,el,pnb,sv,is,...
m r2.6.8) (Robot: Agnaynayon jbo:carl. dygol.
Linia 79: Linia 79:
[[it:Charles de Gaulle]]
[[it:Charles de Gaulle]]
[[ja:シャルル・ド・ゴール]]
[[ja:シャルル・ド・ゴール]]
[[jbo:carl. dygol.]]
[[jv:Charles de Gaulle]]
[[jv:Charles de Gaulle]]
[[ka:შარლ დე გოლი]]
[[ka:შარლ დე გოლი]]

Rebision manipud idi 16:00, 23 Nobiembre 2012

Ni Charles de Gaulle

Ni Charles André Joseph Marie de Gaulle (/ˈɑːrlz/ wenno /ˈʃɑːrl dəˈɡɔːl/; Pranses: [ʃaʁl də ɡol] (Maipanggep iti daytoy nga unidengngen); 22 Nobiembre 1890 – 9 Nobiembre 1970) ket maysa idi a Pranses a heneral ken estadista a nangidaulo dagiti Nawaya a Puersa ti Pransia idi las-ud ti Maikadua a Sangalubongan a Gubat II. Isu ket nangbangon pay ti Maikalima a Republika ti Pransia idi 1958 ken nagserbi a kas ti immuna a Presidente manipud idi 1959 aginggana idi 1969.[1] Ti beterano ti Maikadua a Sangalubongan a Gubat I, kadagiti tawtawen ti 1920 ken 1930, ni de Gaulle ket immay ti puersa a kas maysa a nangipangpangruna dagiti nakuti a nakalasagan a dibision, nga inpanpanunotanna nga agbalin a sentro iti moderno a pannakigubat. Idi las-ud ti Maikadua a Sangalubongan a Gubat II, isu ket nakagun-od ti ranggo a brigadier heneral (nga inususarna iti amin a kabibiagna),[2] a nangidaulo kadagiti bassit a nagballigi a nakalasagan a kontra a panagraut idi las-ud ti 1940 a Gubat ti Pransia idi Mayo iti las-ud ti Montcornet, ken nabiit a nagserbi iti gobierno ti Pransia idi matmatnag ti Pransia. Ni De Gaulle ket isu idi ti kangatuan nga opisial ti milisia ti Pransia a nanglikud ti Hunio 1940 a panagipasardeng ti gubat iti Nazi nga Alemania manipud idi naiparugi daytoy.[3]

Paammo

  1. ^ "Cinquième République". Assemblée Nationale Française. 2008. Naala idi 2 Nobiembre 2008.
  2. ^ Ledwidge p. 50-52
  3. ^ Keegan, John. Dagiti Innem a Buyot idiay Normandia: Manipud ti D-Day aginggana ti Pankawaya ti Paris. 1994, 1982. New York: Penguin Books. p 296

Pinagibasaran

  • Aussaresses, Heneral Paul (2010). Ti Gubat ti Casbah: Terorismo ken Kontra-Terorismo idiay Arhelia, 1955–1957. New York: Enigma Books, ISBN 978-1-929631-30-8.
  • Crawley, Aidan (1969). De Gaulle. Londres: Ti Literario a Gunglo. ASIN B000KXPUCK.

Dagiti silpo ti ruar

Dagiti midia a mainaig ken ni Charles de Gaulle iti Wikimedia Commons
Dagiti inadaw a sasao a mainaig ken ni Charles de Gaulle iti Wikiquote (iti Ingles)
Dagiti obra a mainaig ken ni Charles de Gaulle iti Wikisource (iti Ingles)

Plantilia:Link GA Plantilia:Link FA