Paskua: Paggiddiatan a nagbaetan dagiti rebision

Manipud iti Wikipedia, ti nawaya nga ensiklopedia
Content deleted Content added
Addbot (tungtungan | aramid)
m Bot: Agiyal-alis kadagiti 3 nga interwiki, a nait-iteden idiay Wikidata iti d:q19809
m nagsimpa
Linia 1: Linia 1:
[[Papeles:Juletræet.jpg|right|thumb|Weihnachtsbaum (auch: Christbaum)]]
[[Papeles:Juletræet.jpg|right|thumb|Weihnachtsbaum (auch: Christbaum)]]


Ti '''Paskua''' ([[Pagsasao a Chabacano|Chabacano]]: '''''Pascua''''' [[Deutsch]]: '''''Weihnachten'''''; [[English]]: '''''Christmas'''''; [[Espaniol]]: '''''Navidad'''''), ket maysa a tinawen a fiesta a pammalagip ti pinakaipasngay ken pammadayaw kenni [[Jesus|Jesucristo]],<ref>[http://www.merriam-webster.com/dictionary/christmas Christmas]. Naala idi 2008-10-06.[http://www.webcitation.org/query?id=1257008234358079 Archived] 2009-10-31.</ref><ref name="CathChrit">[http://www.newadvent.org/cathen/03724b.htm "Christmas"],1913.
Ti '''Paskua''' ([[Pagsasao a Chabacano|Chabacano]]: '''''Pascua''''' [[Deutsch]]: '''''Weihnachten'''''; [[Pagsasao nga Inggles|Inggles]]: '''''Christmas'''''; [[Pagsasao nga Espaniol|Espaniol]]: '''''Navidad'''''), ket maysa a tinawen a piesta a pammalagip ti pinakaipasngay ken pammadayaw kenni [[Jesus|Hesukristo]],<ref>[http://www.merriam-webster.com/dictionary/christmas Christmas]. Naala idi 2008-10-06.[http://www.webcitation.org/query?id=1257008234358079 Archived] 2009-10-31.</ref><ref name="CathChrit">[http://www.newadvent.org/cathen/03724b.htm "Christmas"],1913.
</ref> kadawyan a naselebraran daytoy iti [[Deciembre 25|Disiembre 25]]<ref name="Jan7">{{cite web |url=http://www.copticchurch.net/topics/coptic_calendar/nativitydate.html |title=The Glorious Feast of Nativity: 7 January? 29 Kiahk? 25 December? |publisher=Coptic Orthodox Church Network |first=John |last=Ramzy |accessdate=Enero 17, 2011}}</ref>a kas relihion ken kultural a fiesta kadagiti sangabilion a tattao iti sangalubongan. Adu payen dagiti saan a Kristiano nga agselselebbrar iti daytoy a fiesta.<ref>[http://www.dailymail.co.uk/debate/article-1100842/Why-I-celebrate-Christmas-worlds-famous-atheist.html Why I celebrate Christmas, by the world's most famous atheist] – ''DailyMail''. Disiembre 23, 2008. Naala idi 2010-12-20.</ref><ref>[http://www.siouxcityjournal.com/lifestyles/leisure/article_9914761e-ce50-11de-98cf-001cc4c03286.html Non-Christians focus on secular side of Christmas] — ''Sioux City Journal''. Naala idi 2009-11-18.</ref>
</ref> kadawyan a naselebraran daytoy iti [[Deciembre 25|Disiembre 25]]<ref name="Jan7">{{cite web |url=http://www.copticchurch.net/topics/coptic_calendar/nativitydate.html |title=The Glorious Feast of Natibidad: 7 Enero? 29 Kiahk? 25 Disiembre? |publisher=Coptic Orthodox Church Network |first=John |last=Ramzy |accessdate=Enero 17, 2011}}</ref>a kas relihion ken kultural a fiesta kadagiti sangabilion a tattao iti sangalubongan. Adu payen dagiti saan a Kristiano nga agselselebbrar iti daytoy a fiesta.<ref>[http://www.dailymail.co.uk/debate/article-1100842/Why-I-celebrate-Christmas-worlds-famous-atheist.html Why I celebrate Christmas, by the world's most famous atheist] – ''DailyMail''. Disiembre 23, 2008. Naala idi 2010-12-20.</ref><ref>[http://www.siouxcityjournal.com/lifestyles/leisure/article_9914761e-ce50-11de-98cf-001cc4c03286.html Non-Christians focus on secular side of Christmas] — ''Sioux City Journal''. Naala idi 2009-11-18.</ref>


Saan nga ammo ti husto nga aldaw a pinakayanak ni [[Jesus]] ket naikabil met dagiti agsarsarita a ti baeten ti 7 ken 2 BC. Idi ka-ununa ken tennga a maika-4 a siglo, ti Aglaud a [[Simbaan a Katoliko]] ket isuda ti immuna a nagikabil ti Paskua iti Disiembre 25, daytoy a petsa ket inawat met idi ti Daya.<ref>[http://www.tertullian.org/fathers/chronography_of_354_12_depositions_martyrs.htm The Chronography of 354 AD. Part 12: Commemorations of the Martyrs] – ''The Tertullian Project''. 2006. Naala Nobiembre 24, 2011.</ref>
Saan nga ammo ti husto nga aldaw a pannakayanak ni [[Jesus]] ket naikabil met dagiti agsarsarita a ti baeten ti 7 ken 2 BC. Idi ka-ununa ken tennga a maika-4 a siglo, ti Aglaud a [[Simbaan a Katoliko]] ket isuda ti immuna a nagikabil ti Paskua iti Disiembre 25, daytoy a petsa ket inawat met idi ti Daya.<ref>[http://www.tertullian.org/fathers/chronography_of_354_12_depositions_martyrs.htm Ti Kronograpia ti 354 AD. Paset 12: Panangilaglagip kadagiti Martir] – ''The Tertullian Project''. 2006. Naala idi Nobiembre 24, 2011.</ref>


Ti kinasigud a petsa a pinag-fiesta dagiti Agdaya a Kristiano ket [[Enero 6]], ken daytoy pay laeng ti aldaw a pinag-selebrar iti pagilian nga [[Armenia]], a daytoy ket publiko a fiesta. Ti tawen a [[2011]], addan ti aggiddiat a 13 nga al-aldaw ti baetan ti [[Kalendario a Julian]] ken ti kadawyan nga inus-usar a [[calendario a Gregorian|Kalendario a Gregorian]]. Dagiti agus-usar ti kalendario a Julian ket selebraran da iti Disiembre 25 ken Enero 6 nga iti kaaduan a tattaoo ket Enero 7 ken Enero 19. Iti daytoy a rason, ti pagilian nga [[Etiopia]] ket selebraran da ti Paskua a kas Kriastiano a kapistaan ken fiesta a publiko nga iti kalendario a Gregorian ket ti petsa nga Enero 7.
Ti kinasigud a petsa a panag-piesta dagiti Agdaya a Kristiano ket [[Enero 6]], ken daytoy pay laeng ti aldaw a pinag-selebrar iti pagilian nga [[Armenia]], a daytoy ket publiko a piesta. Ti tawen a [[2011]], addan ti aggiddiat a 13 nga al-aldaw ti baetan ti [[Kalendario a Julian]] ken ti kadawyan nga inus-usar a [[calendario a Gregorian|Kalendario a Gregorian]]. Dagiti agus-usar ti kalendario a Julian ket selebraran da iti Disiembre 25 ken Enero 6 nga iti kaaduan a tattaoo ket Enero 7 ken Enero 19. Iti daytoy a rason, ti pagilian nga [[Etiopia]] ket selebraran da ti Paskua a kas Kriastiano a kapistaan ken piesta a publiko nga iti kalendario a Gregoriano ket ti petsa nga Enero 7.


== Ti nagtaudan ti nagan ==
== Ti nagtaudan ti nagan ==
Ti nagtaudan ti nagan a Paskua iti [[Ingles]] a ''Christmas'' ket naggapu iti dua a balikas a masao a "Christ's Mass" (literal a patarus ti Ilokano ket Misa ni Kristo), daytoy a sarita ket immuna a naisurat idi 1038. Naala daytoy iti pagsasao a Tennga nga Ingles ''Christemasse'' ken pagsasao a Daan nga Ingles ''Cristes mæsse,'' nga immuna a naisurat idi 1038. Ti "Cristes" ket naggapu iti pagsasao a [[Pagsasao a Griego|Griego]] Χριστός ''Christos'' ken "mæsse" ket naggapu iti pagsasao a [[Pagsasao a Latin|Latin]] ''missa''.
Ti nagtaudan ti nagan a Paskua iti [[Pagsasao nga Inggles|Inggles]] a ''Christmas'' ket naggapu iti dua a balikas a masao a "Christ's Mass" (literal a patarus ti Ilokano ket Misa ni Kristo), daytoy a sarita ket immuna a naisurat idi 1038. Naala daytoy iti pagsasao a Tennga nga Ingles ''Christemasse'' ken pagsasao a Daan nga Ingles ''Cristes mæsse,'' nga immuna a naisurat idi 1038. Ti "Cristes" ket naggapu iti pagsasao a [[Pagsasao a Griego|Griego]] Χριστός ''Christos'' ken "mæsse" ket naggapu iti pagsasao a [[Pagsasao a Latin|Latin]] ''missa''.


== Dagiti nagibasaran ==
{{commons|Christmas|{{PAGENAME}}}}

== Pinagibasaran ==
{{Reflist}}
{{Reflist}}

==Dagiti silpo ti ruar==
{{commons-inline|Christmas|{{PAGENAME}}}}



[[Kategoria:Paskua]]
[[Kategoria:Paskua]]

Rebision manipud idi 16:50, 19 Marso 2013

Weihnachtsbaum (auch: Christbaum)

Ti Paskua (Chabacano: Pascua Deutsch: Weihnachten; Inggles: Christmas; Espaniol: Navidad), ket maysa a tinawen a piesta a pammalagip ti pinakaipasngay ken pammadayaw kenni Hesukristo,[1][2] kadawyan a naselebraran daytoy iti Disiembre 25[3]a kas relihion ken kultural a fiesta kadagiti sangabilion a tattao iti sangalubongan. Adu payen dagiti saan a Kristiano nga agselselebbrar iti daytoy a fiesta.[4][5]

Saan nga ammo ti husto nga aldaw a pannakayanak ni Jesus ket naikabil met dagiti agsarsarita a ti baeten ti 7 ken 2 BC. Idi ka-ununa ken tennga a maika-4 a siglo, ti Aglaud a Simbaan a Katoliko ket isuda ti immuna a nagikabil ti Paskua iti Disiembre 25, daytoy a petsa ket inawat met idi ti Daya.[6]

Ti kinasigud a petsa a panag-piesta dagiti Agdaya a Kristiano ket Enero 6, ken daytoy pay laeng ti aldaw a pinag-selebrar iti pagilian nga Armenia, a daytoy ket publiko a piesta. Ti tawen a 2011, addan ti aggiddiat a 13 nga al-aldaw ti baetan ti Kalendario a Julian ken ti kadawyan nga inus-usar a Kalendario a Gregorian. Dagiti agus-usar ti kalendario a Julian ket selebraran da iti Disiembre 25 ken Enero 6 nga iti kaaduan a tattaoo ket Enero 7 ken Enero 19. Iti daytoy a rason, ti pagilian nga Etiopia ket selebraran da ti Paskua a kas Kriastiano a kapistaan ken piesta a publiko nga iti kalendario a Gregoriano ket ti petsa nga Enero 7.

Ti nagtaudan ti nagan

Ti nagtaudan ti nagan a Paskua iti Inggles a Christmas ket naggapu iti dua a balikas a masao a "Christ's Mass" (literal a patarus ti Ilokano ket Misa ni Kristo), daytoy a sarita ket immuna a naisurat idi 1038. Naala daytoy iti pagsasao a Tennga nga Ingles Christemasse ken pagsasao a Daan nga Ingles Cristes mæsse, nga immuna a naisurat idi 1038. Ti "Cristes" ket naggapu iti pagsasao a Griego Χριστός Christos ken "mæsse" ket naggapu iti pagsasao a Latin missa.

Dagiti nagibasaran

  1. ^ Christmas. Naala idi 2008-10-06.Archived 2009-10-31.
  2. ^ "Christmas",1913.
  3. ^ Ramzy, John. "The Glorious Feast of Natibidad: 7 Enero? 29 Kiahk? 25 Disiembre?". Coptic Orthodox Church Network. Naala idi Enero 17, 2011.
  4. ^ Why I celebrate Christmas, by the world's most famous atheistDailyMail. Disiembre 23, 2008. Naala idi 2010-12-20.
  5. ^ Non-Christians focus on secular side of ChristmasSioux City Journal. Naala idi 2009-11-18.
  6. ^ Ti Kronograpia ti 354 AD. Paset 12: Panangilaglagip kadagiti MartirThe Tertullian Project. 2006. Naala idi Nobiembre 24, 2011.

Dagiti silpo ti ruar

Dagiti midia a mainaig iti Paskua iti Wikimedia Commons