Dagiti bugas a siudad ti Hapon

Manipud iti Wikipedia, ti nawaya nga ensiklopedia
SapporoHakodate, HokkaidōAsahikawa, HokkaidōAomori, AomoriHachinohe, AomoriMorioka, IwateSendaiAkita, AkitaYamagata, YamagataKōriyama, FukushimaIwaki, FukushimaMito, IbarakiTsukuba, IbarakiUtsunomiya, TochigiMaebashi, GunmaTakasaki, GunmaIsesaki, GunmaŌta, GunmaSaitama, SaitamaKawagoe, SaitamaKumagaya, SaitamaKawaguchi, SaitamaTokorozawa, SaitamaKasukabe, SaitamaSōkaKoshigaya, SaitamaChiba, ChibaFunabashi, ChibaKashiwa, ChibaYokohamaKawasaki, KanagawaYokosuka, KanagawaHiratsuka, KanagawaOdawara, KanagawaChigasaki, KanagawaSagamiharaAtsugi, KanagawaYamato, KanagawaNiigata, NiigataNagaoka, NiigataJōetsu, NiigataToyama, ToyamaKanazawa, IshikawaFukui, FukuiKōfu, YamanashiNagano, NaganoMatsumoto, NaganoGifu, GifuShizuoka, ShizuokaHamamatsuNumazu, ShizuokaFuji, ShizuokaNagoyaToyohashi, AichiOkazaki, AichiIchinomiya, AichiKasugai, AichiToyota, AichiTsu, MieYokkaichi, MieŌtsu, ShigaKyotoOsakaSakai, OsakaKishiwada, OsakaToyonaka, OsakaSuitaTakatsuki, OsakaHirakata, OsakaIbaraki, OsakaYao, OsakaNeyagawa, OsakaHigashiōsaka, OsakaKobeHimeji, HyōgoAmagasakiAkashi, HyōgoNishinomiyaKakogawa, HyōgoTakarazuka, HyōgoNara, NaraWakayama, WakayamaTottori, TottoriMatsue, ShimaneOkayamaKurashiki, OkayamaHiroshimaKure, HiroshimaFukuyama, HiroshimaShimonosekiTakamatsu, KagawaMatsuyama, EhimeKōchi, KōchiKitakyushuFukuokaKurume, FukuokaNagasakiSasebo, NagasakiKumamotoŌita, ŌitaMiyazaki, MiyazakiKagoshimaNaha, Okinawa
(Mabalin a mapindut ti sirkulo)
― Dagiti naidesignado a siudad
― Dagiti bugas a siudad
― Dagiti espesial a siudad

Ti bugas a siudad (中核市, Chūkakushi) ket ti klase wenno kategoria ti siudad ti Hapon. Daytoy ket lokal nga administratibo a dibision a pinartuat babaen ti nailian a gobierno.[1] Dagiti bugas a siudad ket maidelegadoda kadagiti adu nga annong a kadawyan a tungpalen babaen dagiti grobierno ti prepektura, ngem saan nga ad-adu ngem dagiti naidesignado a siudad. Tapno agbalin a kandidato para iti kasasaad ti bugas a siudad, ti siudad ket nasken nga addaan iti ad-adu a populasion iti 300,000 ken iti maysa a kalawa a dakdakkel ngem 100 kilometro kuadrado, ngem adda met dagiti panangilaksid a mabalin a maaramid babaen ti biliin ti gabinete para kadagiti siudad nga addaan iti populasion a nababbaba ngem 300,000 ngem sumurok a 200,000.[2]

Ti aplikasion para iti designasion ket aramiden babaen ti siudad nga addaan iti panangabprobar babaen ti siudad ken dagiti prepektural nga asemblia.

Pakasaritaan[urnosen | urnosen ti taudan]

Ti termino a "bugas a siudad" ket napartuat idi babaen ti immuna a paset ti Artikulo 252, Seksion 22 iti Linteg ti Lokal nga Autonomia ti Hapon.[3]

Listaan dagiti bugas a siudad[urnosen | urnosen ti taudan]

Manipud idi 2012, 41 kadagiti siudad ket naidesignadodan a bugas a siudad:

Nagan Hapon Populasion (2012) Petsa ti designasion Rehion Prepektura
Akita 秋田市 322,224 1997-04-01 Tōhoku Akita
Amagasaki 尼崎市 451,353 2009-04-01 Kansai Hyōgo
Aomori 青森市 297,348 2006-10-01 Tōhoku Aomori
Asahikawa 旭川市 351,765 2000-04-01 Hokkaidō Hokkaidō
Fukuyama 福山市 462,144 1998-04-01 Chūgoku Hiroshima
Funabashi 船橋市 610,492 2003-04-01 Kantō Chiba
Gifu 岐阜市 412,718 1996-04-01 Chūbu Gifu
Hakodate 函館市 279,056 2005-10-01 Hokkaidō Hokkaidō
Higashiōsaka 東大阪市 508,267 2005-04-01 Kansai Osaka
Himeji 姫路市 536,218 1996-04-01 Kansai Hyōgo
Iwaki いわき市 332,994 1999-04-01 Tōhoku Fukushima
Kagoshima 鹿児島市 607,257 1996-04-01 Kyushu Kagoshima
Kashiwa 柏市 404,863 2008-04-01 Kantō Chiba
Kanazawa 金沢市 462,796 1996-04-01 Chūbu Ishikawa
Kawagoe 川越市 345,361 2003-04-01 Kantō Saitama
Kōchi 高知市 342,568 1998-04-01 Shikoku Kōchi
Kōriyama 郡山市 331,140 1997-04-01 Tōhoku Fukushima
Kurashiki 倉敷市 477,086 2002-04-01 Chūgoku Okayama
Kurume 久留米市 301,821 2008-04-01 Kyushu Fukuoka
Maebashi 前橋市 338,481 2009-04-01 Kantō Gunma
Matsuyama 松山市 516,823 2000-04-01 Shikoku Ehime
Miyazaki 宮崎市 402,289 1998-04-01 Kyushu Miyazaki
Morioka 盛岡市 299,734 2008-04-01 Tōhoku Iwate
Naha 那覇市 321,695 2013-04-01 Kyushu Okinawa
Nagano 長野市 380,581 1999-04-01 Chūbu Nagano
Nagasaki 長崎市 440,911 1997-04-01 Kyushu Nagasaki
Nara 奈良市 365,421 2002-04-01 Kansai Nara
Nishinomiya 西宮市 483,878 2008-04-01 Kansai Hyōgo
Ōita 大分市 476,008 1997-04-01 Kyushu Ōita
Okazaki 岡崎市 374,085 2003-04-01 Chūbu Aichi
Ōtsu 大津市 339,469 2009-04-01 Kansai Shiga
Shimonoseki 下関市 277,937 2005-10-01 Chūgoku Yamaguchi
Takamatsu 高松市 420,356 1999-04-01 Shikoku Kagawa
Takasaki 高崎市 371,820 2011-04-01 Kantō Gunma
Takatsuki 高槻市 355,840 2003-04-01 Kansai Osaka
Toyama 富山市 421,393 2005-04-01 Chūbu Toyama
Toyohashi 豊橋市 375,804 1999-04-01 Chūbu Aichi
Toyonaka 豊中市 390,457 2012-04-01 Kansai Osaka
Toyota 豊田市 420,680 1998-04-01 Chūbu Aichi
Utsunomiya 宇都宮市 513,722 1996-04-01 Kantō Tochigi
Wakayama 和歌山市 368,684 1997-04-01 Kansai Wakayama
Yokosuka 横須賀市 415,259 2001-04-01 Kantō Kanagawa

Dagiti dati a bugas a siudad[urnosen | urnosen ti taudan]

Nagan Hapon Petsa ti designasion Petsa ti reklasipikasion Rehion Prepektura
Hamamatsu 浜松市 1996-04-01 2007-04-01 (Naidesignado a siudad) Chūbu Shizuoka
Kumamoto 熊本市 1996-04-01 2012-04-01 (Naidesignado a siudad) Kyushu Kumamoto
Niigata 新潟市 1996-04-01 2007-04-01 (Naidesignado a siudad) Chūbu Niigata
Okayama 岡山市 1996-04-01 2009-04-01 (Naidesignado a siudad) Chūgoku Okayama
Sagamihara 相模原市 2003-04-01 2010-04-01 (Naidesignado a siudad) Kantō Kanagawa
Sakai 堺市 1996-04-01 2006-04-01 (Naidesignado a siudad) Kansai Osaka
Shizuoka 静岡市 1996-04-01 2005-04-01 (Naidesignado a siudad) Chūbu Shizuoka

Agbalinto a bugas a siudad[urnosen | urnosen ti taudan]

Nagan Hapon Petsa ti panagbalin Rehion Prepektura
Yokkaichi 四日市市 Di naikeddeng Kansai Mie
Ichinomiya 一宮市 Di naikeddeng Chūbu Aichi

Dagiti siudad a makaabot kadagiti kasapulan ngem saan pay a nainominado[urnosen | urnosen ti taudan]

Dagiti sumaganad a siudad ket addaan iti populasion iti ad-adu ngem 300,000 ngem saan pay a nainominado. (Dagiti siudad nga agplanplano a mangipakat para iti kasasaad ti bugas a siudad ket saan a naipakita. ※Dagiti espesial a siudad)

Dagiti siudad a saan a makaabot kadagiti kasapulan ngem agplanplano a mainominado[urnosen | urnosen ti taudan]

Dagiti nagibasaran[urnosen | urnosen ti taudan]

Dagiti silpo ti ruar[urnosen | urnosen ti taudan]